Čoahkkáigeassu 1.1 Nammadeapmi ja váldi 2. kapihttalis čilgejuvvo lávdegotti nammadeapmi ja váldi. Boazodoalloláhkalávdegoddi nammaduvvui skábmamánu 5. beaivvi 1998, 11 lahtuin. Okta lahttu manai eret lávdegottis njukčamánus 2000 ja bargu loahpahuvvui báhcán 10 lahtuin. Lávdegottis lea leamaš čuovvovaš váldi: Lávdegoddi galgá guorahallat geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ulbmiliin rievdadit mearrádusaid mat gusket: 1. Boazodoalu stivremii ja hálddašeapmái 2. Boazodoalu siskkáldas dilálašvuođaide, dán vuolde maiddái ovttaskas boazoeaiggádiid riektedilálašvuođa. Eaktuduvvo ahte boazodoalu vuoigatvuođaid vuođđogažaldagat gieđahallojit Sámevuoigatvuođa lávdegotti viidáset barggu olis, gč. dán birra St.prp. nr. 49 (1997–98) čuoggá 8.3. leamaš stuorát beroštupmi sámi- ja boazodoalloáššiide. Dat lea vuhtton maiddái lágain. Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja šiehtadusat leat ožžon eanet fuomášumi ja leat dál deaŧalaš vuođđun eiseválddiid politihkas sámiid guovdu. Juohke jagi šiehtadallet stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) boazodoallošiehtadusa, mas leat iešguđetlágán doarjjaortnegat boazodoalloealáhussii. 5. kapihttalis muitaluvvo dálá boazodoallohálddašeami birra mii doaimmahuvvo Ráđđehusa, Eanandoallodepartemeantta, Boazodoallostivrra, guovllustivrraid ja orohatstivrraid, ja Boazodoallohálddahusa olis. Dáid ásahusaid bargu ja sajádat čilgejuvvo vuđolaččat. 6. kapihttalis čilgejuvvojit dálá njuolggadusat vuoigatvuođa birra eaiggáduššat bohccuid ja doaimmahit boazodoalu. Sámi boazoguohtunguovlluin lea boazodoallovuoigatvuohta dušše sámi sogat olbmuin geat ásset Norggas. Olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid lea prinsihpas buohkain vuoigatvuohta geain leat doarvái viiddis ja heivvolaš eatnamat dakkár doibmii, muhto sii dárbbašit doaibmalobi (konsešuvnna). Maiddái doallo-ortnet (driftsenhet) čilgejuvvo ja makkár sisdoallu das lea rievttálaš ja ekonomalaš oktavuođain. 7. kapihttalis lea sámi boazodoalu riektevuođu ja geavahanvuoigatvuođaid birra. Lágat guorahallojuvvojit, ja daid ovdabarggut, riektegeavaheapmi ja teoriija. Dál ii šat eahpiduvvo ahte boazosámiid geavahanvuoigatvuođain lea iešheanalaš riektevuođđu beroškeahttá lágas, ja ahte dáin vuoigatvuođain lea bággolotnunsuodjalus. 8. kapihttalis lea eará riikkaid boazodoalu birra, vuosttažettiin Suoma ja Ruoŧa. ¶